Piret Põldver “Tõmme” (2024). Kastani Tänava Kirjastus. Toimetaja Helena Läks. Illustreerinud Ülle Ottokar. Kujundanud Maris Kaskmann. Korrektuur Lydia Risberg.
Pehmekaaneline, 104 lk, 196 x 136 cm.
„Tõmme“ on Piret Põldveri kolmas luulekogu.
Raamat kirjeldab kohtumisi ja puudutusi kehalisuse ja aistingute kaudu, mida annavad edasi looduspildid, muutudes sageli sisetunde metafooriks.
Raamat pälvis 2024. aastal Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi loomingulise saavutuse auhinna!
*
Luuletus “mu juustel on veel lumesula lõhna” valiti 2024. aastal Feministeeriumi luulekonkursil “Näita näppu!” viie parima võistlustöö sekka!
mu juustel on veel lumesula lõhna
ja su keele maik kõigil mu neljal huulel
ei kao isegi kui
pesen juukseid kodus duši all
kreemitan keha
kevad tuleb
astume kiiresti talvest aprilli
jää nagisev plõksumine ei ole veel vaibunud
sulavavee lõhn juustest ei lähe
Kuivatan oma armastust sinu vastu
nagu muumiat.
Ta on väga elujõuline,
tõuseb pidevalt jälle üles,
nii kui värsket õhku saab
või mingit ootust,
kui paistab päike või tuleb sõõm kevadet,
kohe võtab puhisedes sõõrmed täis
ja tõuseb sarkofaagis püsti.
Nagu aju polekski nina kaudu välja tõmmatud,
nagu polekski sisikond urni pistetud,
ta liigutab ega krabise üldse.
Kuivatan armastust sinu vastu
nagu papüürust,
et maalida sellele sujuvaid sõnu,
hoida muuseumis mälestust õrnast ajast,
aga ta vohab nagu elus taim,
ajab võrseid igal hommikul,
kui vihma sajab,
kui soe lööb üle jõe,
kui üleujutus kannab viljakat mulda,
nagu umbrohi,
nagu võililleõied.
Rohin armastust sinu vastu
nagu naabrinaine võililli trepi külje pealt,
viskan pange ja valan kompostihunnikusse,
aga lilled suruvad lehed läbi betooni,
juured ei katke,
sa ei saa võililledest iial lahti,
kui nad juba on end sisse seadnud,
nad on nii kollased ja säravad,
milleks neid üldse katkuda.
Raamatu on illustreerinud kunstnik Ülle Ottokar.
Raamatu esitlus Tartus kirjanduslikul teisipäeval 17. detsembril 2024.
Autoriga vestles kunstnik Ülle Ottokar.
Muuskiat mängis Kalev Karlson.